- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,25%39 469,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,25%39 469,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Avalik palk aitab leida õigeid töötajaid
Tööandjate tihti kasutataval väitel, et Eesti pole palkade avalikustamiseks valmis, ei ole loogilist alust. Meie ümber on hulk riike, kus palgasüsteemid on palju avalikumad ning see pole majanduses kaost tekitanud. Lisaks on palkade avalikustamine toiminud avalikus sektoris juba aastaid ning pole endaga märkimisväärseid probleeme kaasa toonud.
Palkade saladuses hoidmine takistab eelkõige õigete inimeste leidmist õigetele töökohadele ning nende pikaajalist püsimist ettevõttes.
Otsus puuduliku info põhjal. Praegu peab tööotsija kandideerima töökohale ilma, et ta teaks ettevõttes pakutavat palka. See sunnib mõlemat poolt kulutama palju aega intervjuuprotsessi läbimisele enne kui kompensatsiooniküsimus lauale jõuab. Töötaja peab tegema tööle kandideerimise otsuse puuduliku info põhjal ning võib ruttu lahkuda, kuuldes parema palgaga võimalustest.
Lisaks peab potentsiaalne uus töötaja tundma läbirääkimiste käigus pidevat stressi, sest tulevane tööandja on tema suhtes võimupositsioonil. Tööle kandideerimise stressi taustal võtab kogu aeg lisaenergiat küsimus, kui palju võib töötaja palka küsida ilma, et ta oma oskusi liiga odavalt müüks või et liigsuure palgaootuse peale läbirääkimised kohe katkeksid.
Samuti toob palkade varjamine kaasa vähest usku tööandjatesse. Miks peakski töötaja tööd otsides keerutama palgaküsimuse ümber lootuses, et ta ei jää läbirääkimistel kaotajaks, kui on võimalik minna välisriiki, kus sellist muret pole? Tööotsija tunneb teravalt, et tema peab palka paluma ja tööandja valik on, kas nõustuda või mitte. Selle asemel võiks toimida koostöösuhe, kus tööandja tunneb, et on saanud endale väärilise töötaja, ning töötaja omakorda, et kompensatsioon on vastavuses tema väärtusega.
Mitteavalikud palgasüsteemid tekitavad ühtlasi kollektiivis usaldamatust ja uudishimu, rohkem ebakindlust, kuulujutte ja paranoiat. Kui töötasude süsteem pole loogiline, tekib pikapeale halvakspanu. Alamakstud töötaja lahkub paratamatult mingil hetkel ettevõttest tundega, et teda ei hinnata ning et tööandja on temaga manipuleerinud.
Ebaõiglane eelistamine. Tööandjale on ühiskonna palkade avalikustamiseks mitte valmisoleku argument sageli hoopis vabanduseks, et mitte lõplikult välja töötada õiglast palgasüsteemi. Selline olukord lubab eelistada ühte töötajat teisele, olgu siis staaži, isikliku tutvuse, soo või mõne muu põhjuse tõttu.
Praeguses süsteemis, kus töötaja peab palgaküsimustes pöörduma info saamiseks erinevate kolmandate poolte poole, ei saa tekkida kahepoolset usalduslikku suhet.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele